• ECP-de huvi meditsiinilise silmahoolduse ja eristumise vastu soodustab spetsialiseerumise ajastut

Kõik ei taha olla kõiketegijad. Tõepoolest, tänapäeva turundus- ja tervishoiukeskkonnas peetakse spetsialisti mütsi kandmist sageli eeliseks. See on võib-olla üks teguritest, mis lükkab erakorralise meditsiini spetsialistid spetsialiseerumise ajastusse.
Sarnaselt teiste tervishoiu valdkondadega liigub optomeetria tänapäeval selle spetsialiseerumise suunas, mida paljud turul näevad praktikas eristavana, viisina patsiente laiemalt teenindada ja trendina, mis on seotud optometristide kasvava huviga meditsiinilise silmahoolduse vastu, kuna praktika ulatus on laienenud.
„Spetsialiseerumistrend tuleneb sageli rahakoti eraldamise reeglist. Lihtsamalt öeldes on rahakoti eraldamise reegel see, et igal inimesel/patsiendil on teatud summa raha, mille ta igal aastal arstiabile kulutab,“ ütles Mark Wright, OD, kes on ajakirja Review of Optometric Business professionaalne toimetaja.

chgdf-1

Ta lisas: „Üks tavaline näide, mis praktikas juhtub, on see, et patsiendile antakse nimekiri asjadest, mida vajada: osta apteegist silmatilku, veebisaidilt silmamaski jne. Küsimus on praktikas selles, kuidas maksimeerida selle raha kasutamist praktikas.“
„Sel juhul tuleks kaaluda, kas silmatilku ja silmamaski saaks osta kohapealt, selle asemel, et patsient peaks mujale minema?“ küsis Wright.
Tänapäeval pööravad optometristid tähelepanu ka arusaamale, et tänapäeva igapäevaelus on patsientide silmade kasutamine muutunud, mida on märkimisväärselt mõjutanud ekraaniaja pikenemine. Selle tulemusena on optometristid, eriti need, kes võtavad patsiente vastu erapraksises, reageerinud aktiivsemalt erialade kaalumise või isegi uute lisamisega, et rahuldada tänapäeva muutuvaid ja spetsiifilisemaid patsientide vajadusi.
Wrighti sõnul on see kontseptsioon laiemas kontekstis üldine praktika, mis tuvastab kuiva silma sündroomiga patsiendi. Kas nad teevad enamat kui lihtsalt diagnoosi panevad või lähevad nad kaugemale ja ravivad neid? Rahakoti jaotamise reegel ütleb, et võimaluse korral tuleks patsienti ravida, mitte saata kuhugi või kuhugi, kus nad kulutaksid need lisarahad, mida nad niikuinii kulutavad.
„Seda põhimõtet saab rakendada mis tahes praktikas, mis pakub spetsialiseerumist,“ lisas ta.
Enne kui praktikad erialale liiguvad, on oluline, et tegevusjuhid uuriksid ja analüüsiksid mitmesuguseid võimalusi praktika laiendamiseks. Sageli on parim koht alustamiseks küsida teistelt varase praktika spetsialistidelt, kes on juba potentsiaalse erialaga seotud. Teine võimalus on optimaalse sobivuse kindlakstegemiseks uurida praeguseid valdkonna suundumusi, turu demograafiat ning sisemisi professionaalseid ja ärilisi eesmärke.

chgdf (2)

Spetsialiseerumisel on veel üks idee ja see on praktika, mis tegeleb ainult spetsialiseerumisvaldkonnaga. See on sageli võimalus perearstidele, kes ei soovi tegeleda „leivapatsientidega“, ütles Wright. „Nad tahavad tegeleda ainult inimestega, kes vajavad spetsialiseerumist. Selle praktika puhul ei pea nad läbi sõeluma paljusid madalapalgalisi patsiente, et leida patsiente, kes vajavad kõrgema taseme ravi, vaid lasevad teistel praktikatel seda enda eest teha. Ainult erialale keskenduvad praktikad, kui nad on oma toote hinna õigesti määranud, peaksid genereerima suuremat brutotulu ja suuremat netokasumit kui üldpraktika, tegeledes samal ajal ainult nende patsientidega, keda nad soovivad.“
Kuid see praktiseerimismeetod võib tõstatada probleemi, et paljud eriala pakkuvad praktikad ei määra oma toodetele sobivaid hindu, lisas ta. „Kõige levinum viga on oma toote hindamine jämedalt alla hinnata.“
Siiski on oluline ka see, et nooremad silmaarstid näivad olevat altimad oma üldpraktikale eriala kontseptsiooni lisama või isegi täiesti spetsialiseeritud praktikat looma. Seda teed on paljud silmaarstid juba aastaid järginud. Need silmaarstid, kes otsustavad spetsialiseeruda, teevad seda selleks, et end eristada ja oma praktikat eristada.
Kuid nagu mõned organisatsioonijuhid on avastanud, ei sobi spetsialiseerumine kõigile. „Vaatamata spetsialiseerumise ligitõmbavusele jäävad enamik organisatsioonijuhid generalistideks, uskudes, et laiahaardeline lähenemine sügavale lähenemisele on edu saavutamiseks praktilisem strateegia,“ ütles Wright.